5. veebruaril ehitasime lumelinna.
Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et hakkasin meenutama kunagi ehitatud lumelinnu. Ja õues on ju praegu nii palju lund, mida lumelinna ehitamiseks vaja on. Nii jõudis see mõte ka kooli, millest direktor kohe kinni haaras.
Loomulikult alustati sellest, et õpilased tegid oma lumeehituseks kavandid, millest iga klass omale lemmiku valis. Ehitamise päeva hommikul ehmatasid küll krõbedad külmakraadid, aga ega seda soojemat ilma praegu kuskilt võtta ei ole.
Keskpäevaks kogunetigi koolimaja hoovile, kaasas kühvlid, labidad ja kõik muu, mis lumelinna ehitamiseks vaja oli. Kõik olid tublilt hakkamist täis. Tuli ka lapsevanemaid appi oma lastele, sest lumehunnikud oli üsna kõvaks külmunud ja vajasid tugevamat kätt.
Varsti oli koolihoov punapõsiseid askeldajaid täis, vähehaaval hakkasid lumehunnikud ka kuju võtma.
Kerkisid tornid ja salapärased koopad. Oli loomi, linde ja lihtsalt liumägesid. No igatahes olid mõne tunniga ehitused valmis. Tundub, et ehitajad jäid lõpuks oma tulemusega ise ka rahule. Pärast väsitavat lumelinna ehitust pakuti kooli sööklas kuuma teed ja värskeid sooje kaneelirulle, mis välgukiirusel tühjadesse kõhtudesse kadusid.
Loodan, et kõik jäid tänase päevaga rahule.
Suur tänu kõigile ehitajatele, lapsevanematele, kes kaasa lõid.
Suur aitähh Gustav Põldmaale ja Jaan Ahlbergile, kes korralikud lumehunnikud kooli õuele kokku lükkasid .
Aitäh Kalev Õimule, kes hoolitses vee eest, ilma milleta poleks täna üldse ehitada saanud. Nüüd ei jäägi muud üle, kui peale tunde kõik atraktsioonid järele proovida. Loodan, et neid jätkub ikka talve lõpuni.
Tarmo Kiitsak
Fotod: Susanna Kiitsak ja Triinu Pohlak.
